meist
Ahja Kultuurimaja lugu
koostöö, loovus
ja midagi hingele…
Kultuurimaja ühendab inimesi, soosib loovat mõtlemist ja pakub puhkehetki kunstide seltsis-
Siit sünnibki meie kultuurilugu
teeme olemise hubaseks
2024. aasta sügisest algas remont kultuurimaja fujees.
Eesmärk on ruumi uut hõngu vanas võtmes tuua ja teha sellest hubane kohvik väiksmate sündmuste läbiviimiseks.
Kohalik haldustöötaja, kuldsete kätega Toomas nursi, on pühendanud kümneid tunde ruumi lammutamisele ja järk-järgulisele ülesehitamisele.
Mõne aja pärast leidsime meie kogukonnast sisekujundust tudeerinud Helen Otsa, kelle oskused maja ajastut ja materjale siduda on väga väärt. Seega on meie kolmesel tiimil põnev ülesanne fuajee-kohvik teemal lahendada.
remont kestab veel…
maja lugu
Ahja mõisat
on esmamainitud 1553. aastal.
Viie järgneva sajandi jooksul on mõisal olnud mitmed valitsejaid. Viimasena kuulus mõis
baltisaksa aadlisuguvõsale,
Braschidele.
1929- 1997. aastatel
tegutses mõisa härrastemajas Ahja Kool. Pärast maja põlengut 1997.a jäi maja tühjaks. Mõisakomplekti kuulus peale härrastemaja teisigi hooneid:
sepikoda, tall-tõllakuur, valitsejamaja ja ait-kelder. viimases hoones meie kultuurimaja asubki.
majajuhid
kultuurivankrit Ahjal on vedanud 75 aasta jooksul ligi 30 inimest:
1951 – Elvi Häelme
1952 – Virve Soome
1953 – Eva Oja
1954 – Viive Soome
1954 –Tekla Sorga
1955 – koidula Truus (Kirotar)
1956 – Eduard Mägi
1958 – Voldemar Haidak
1958 – Helju Seene
1958 – Eldor Rämmal
1959 – Marie Pile
1962 – Vaike Prants
1963 – Ferdinand Eisberg
1964 – Hele-Mall Kärner
1964 – Kalle Palts
1965 – Lembit Ugur
1966 – Raimond Kubjas
1969 – Peep Kattel
1970 – Oole Veerits
1970 – Anne Eisberg Veerits
1971 – Lembit Ugur
1972 – Uudo Vool
1973 – Palmi Rand
1974 – Lea Antik
1974 – Anne Veerits
1994 – Anu Võsoberg(Rüütli)
2001 – Anne Reinhold-Seene
2011 – Külliki Poroson
2020 – Andre Laine
2023 – Külli Vardja
2023 – Andre Laine
2023 – Rita Lutsar
